Lühikokkuvõte (2025):
- Eestis registreeriti 3327 tööõnnetust, neist 7 lõppes surmaga;
- registreeritud töösurmad vähenesid aastaga 14-lt 7-le;
- tööõnnetuse tõttu jäi haiguslehele 3254 inimest, kellest ligi 62% olid mehed;
- Tervisekassa maksis nende juhtumite eest üle 7,2 miljoni euro töövõimetushüvitist;
- enim raskeid õnnetusi juhtub ehituses ja noorte meestega vanuses 18–24.
Need on Tööinspektsiooni aastaraamatute peamised arvud Eesti tööohutuse kohta. Andmed aitavad tööandjal näha, kus riskid tegelikult on, ja suunata ennetus sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu.
2025. aasta peamised numbrid
Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2025. aastal Eestis 3327 tööõnnetust, neist 7 lõppes surmaga. Tervisekassa andmetel jäi tööõnnetuse tõttu haiguslehele 3254 inimest, kellest ligi 62% olid mehed. Nende juhtumite eest maksis Tervisekassa töövõimetushüvitist üle 7,2 miljoni euro.
Suundumus: registreeritud töösurmad vähenesid poole võrra
Võrreldes eelmise aastaga on suund hea. 2024. aastal registreeriti 3384 tööõnnetust ja 14 surmaga lõppenud juhtumit; 2025. aastal oli tööõnnetusi 3327 ja surmaga lõppes 7. Registreeritud töösurmade arv langes aastaga seega ligi poole võrra. Tööinspektsiooni hinnangul on vähenenud ka raskete kehavigastustega õnnetuste arv.
Tasub silmas pidada, et Tööinspektsioon on rõhutanud, et osa tööga seotud surmajuhtumeid jääb ametlikust statistikast välja. Numbrid kajastavad registreeritud juhtumeid, mitte kogu pilti.
Kus õnnetused kõige sagedamini juhtuvad
Ehitus on jätkuvalt üks ohtlikumaid valdkondi. Tööinspektsiooni 2025. aasta järelevalves oli 41% kontrollitud ehitusplatsidest töökoha ohuala märgistamata ja piiramata ning 38% tellinguid kasutavatest platsidest ei olnud tellingud korras või oli kontroll tegemata. Raskeid tööõnnetusi juhtub statistika järgi endiselt eriti noorte meestega vanuses 18–24.
Kutsehaigused ja psühhosotsiaalsed riskid
2025. aastal diagnoositi 43 tööga seotud haigestumist (2024. aastal 65). Kutsehaigused on Eestis pikalt olnud aladiagnoositud, igal aastal registreeritakse hinnanguliselt 20–50 kutsehaigust. Üha rohkem tähelepanu saavad psühhosotsiaalsed ohutegurid ja töökius, millele Tööinspektsioon pühendab aastaraamatus eraldi peatüki.
Mida need numbrid tööandjale tähendavad
Suund on hea, kuid õnnetusi juhtub endiselt iga päev. Kõige rohkem aitab ennetada lihtsate kohustuste korralik täitmine:
- ajakohane riskianalüüs, mis katab ka psühhosotsiaalsed riskid;
- riskipõhine tervisekontroll õigeaegselt korraldatud;
- isikukaitsevahendid olemas, töökorras ja päriselt kasutuses;
- töötajate juhendamine ja ohutusalane väljaõpe.
Oma ettevõtte olukorra saate kiiresti üle vaadata töötervishoiu kontrollnimekirja abil ja teenuse maksumuse hinnata kulukalkulaatoriga. Sektoripõhised juhised leiate artiklite lehelt.
Töötervishoiu teenuseosutajaid koondab Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit (ETTOL).
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju tööõnnetusi Eestis 2025. aastal registreeriti?
2025. aastal registreeriti Eestis 3327 tööõnnetust, neist 7 lõppes surmaga (Tööinspektsiooni aastaraamat 2025).
Kas tööõnnetuste arv Eestis kasvab või väheneb?
Registreeritud töösurmade arv vähenes 2024. aasta 14-lt 2025. aastal 7-le. Tööõnnetuste koguarv püsis stabiilsena (3384 ja 3327).
Millises sektoris juhtub kõige rohkem raskeid tööõnnetusi?
Ehitussektoris. 2025. aastal oli 41% kontrollitud ehitusplatsidest töökoha ohuala märgistamata ja piiramata.
Kui suur on tööõnnetuste rahaline mõju?
2025. aastal maksis Tervisekassa tööõnnetuse tõttu haiguslehele jäänutele üle 7,2 miljoni euro töövõimetushüvitist.
Loe lisaks
Kuidas valmistuda Tööinspektsiooni kontrolliks · Töötervishoid ehitussektoris · Riskianalüüsi juhend